Thursday, November 19, 2009

Tai ja lõpp meie reisil

Malaisia (Kuala Lumpur) - Tai (Ko Samui, Ko Tao, Bkk)

Kuala Lumpur oli seesama, mis varem. Väga koduseks saanud juba. Hulga vihmasem ja niiskem kui eelmistel kordadel, palju megahead toitu, puuvilja shake'e, mõned bedbug'id (Hents jäi paraku nende rünnaku alla) ja muud nautimisväärset.
Järgmine päev tõmbasime minema.
40.- eegune megamugav ööbuss, tai noorte armastusfilm, üks suitsupaus ja jõudsimegi öösel piirile. Veidi kohaliku piirivalvuri ülbust, kerget minupoolset vihastumist ja olimegi varsti Had Yai's.
Põiklesime pealesurutud transpordipakkujate käest, otsisin põhimõtte pärast odavama variandi ja peale 5-6 tunniseid vintsutusi jõudsime napilt Ko Samui praamile, kus purjus inglased, ameeriklased ja kes kõik veel täiskuu ajal pidutsema sõitsid.
Jah, Tai, mis Tai.

Me valmistusime üliturismi poolt vallutatud saarele jõudmiseks, kuhu siiamaani polnud huvi ega soovi oma jalga veel tõsta. Seegi kord oli tingitud kõikjal mujal ladisevast paduvihmast..
Valisime vaiksema ranna, leidsime üliarmsa ja ilusa majakese rannas, kus veetsime ca nädalakese. Rollerdasime, sõime, lugesime (ostsin iga päev tädikese käest värske Bangkok Post'i), suitsetasime, ujusime, kuulasime mussi ja mis peamine, rääkisime. Lahedad teooriad, nimed, keeleuuendused, naljad.. Ilma igasuguse muu sisendita hakkab aju täiesti uusi seoseid looma..
Päevitasin kui päikest oli, kuulasin mussi ja sõin puuvilju kui sadas. Mõte muudkui liikus :)
Tutvusime prantslasest tai-poksija ja inglasest elumehe/reklaamimehe/DJ-ga, kelle ipodis mussi ca paarsada tuhat lugu! (Hents hullus kohe)

Lõpuks viskas üle, sõitsime Ko Taole, kus kõik külalistemajad hõivatud. Hents oli esimest korda minu suureks üllatuseks nõudlikum ja valmis maksma rohkem, et saada normaalsem ja elamiskõlblikum tuba. Saime randa, oma palmiga. Meri mühises nii meeletult, et kõrvatropid jälle abiks.
Paduvihmad, päike, söökjook ja ajakirjad, muss ja rannabaaride tshill, kokteilid ja mõttearendused..

Väsitav reis Bangkok'i (laev täis vett, tuult ja oksendavaid inimesi) ja kiire päevane tiir Chatuchak'i turul (mille läbimine võtaks aega ca nädala) - andis palju inspiratsiooni, oli täis kohalike disainerite riideid, supergeniaalseid ehteid, kotte, mööblit ja mida veel. Fantastilised leiud, kui ainult jaksaks otsida ja osta..
Hentsu sünnal joome ennast head kraami täis, paneme maailma paika ja võtame öö lõpetuseks veel tänavalt kanakintsu (Hentsule muidugi) ja värske puuviljahunniku jogurtiga (mmm).
Not bad. at all.

Tagasilennu 10 tundi mööduvad ülihelikiirelt, sest Turkish'i entertainment süsteem on kõige kõige, toit ka super ja silmaklapp-kõrvatropp abiks.

Aasiast ehk mõneks ajaks isu täis, võiks järgmisena veidi eemale vaadata, rohkem üllatusi ja elamusi. Loodetavasti me seltskond kahekesi ei jää viimaseks.
Üle kõige hindan seda, et Hents on andnud mu ellu uusi unistusi ja vabadust - läbi reiside..
Kallis - kallis reisikaaslane oled :)

2 comments:

Anonymous said...

Jah, ilmselt nii see on

Anonymous said...

Loe kogu blogi, paris hea