Siquijor'i nõidarstid jäid metsa, oma onnidesse, sest vaatamata me (suht tihedale) äraeksimisele, ei kohanud me neid.
Teadlikult vähemalt.
Idülliline rannariba, hele-helesinine vesi, oma palmipuu ja võrkkiik. Personal oli üliviisakas (üldistada kogu Filipiinidele), vastutulelik ja tore. Mehed vahivad bikiinides naist üsna halvakspanuga, no kammoon.
Kell 10 on kottpime ja vaikus.
Kuulan head eesti mussi ja saan aru, et vaatamata asukohale viib muusika alati kuskile mujale, minevikku/inimesega/kohta vms. Kuulasin üle pika aja vana, kaua kuulamata muusikat ja elasin hetkeks kuskil mujal.
Lähme 10-st magama ja ärkame 8-st üles, režiim.
Kuna reisi algusest on möödas alles mõned päevad, tuleb palju häirivaid Eesti elu-olu mõtteid. Mõtlen selgeks.
Sõidame hea ja odava rolleriga, näeme imeilusaid inimtühje randu, kuuleme pea igas külas karaoket a la ABBA ja maihaartvillgouoooon, mille saatel eriti vinged maikades kohalikud ossid põlve nõksutavad.
"Hey Joe" ? igal nurgal, väga hea beef soup ja hunnik satay vardaid sadama toiduturul ilusa kohaliku tüdruku käest, kelle elutöö just seal algas ja sinna paraku vist ka lõpeb..
Elu sisustavad koerad rannal, hiilivad ja krabistavad krabid, kalamehed, kes igast kaarest välgukiirusel kohale aerutavad kui kellelgi juhtus kala õnge otsa sattuma.
Õnnetu kana, kes me rolleri esiratta all oma lõpu leidis tõi Hentsule 10 päevase kanakeelu (kana karma maksab kätte)..
Toidud on suht maitsvad, nuudlisupid kodused, veiselihaga ühepajatoit klaasalusel sojakastmega jne. Kohalik õlu, San Miguel on odav ja hea.
See on elu rannas.
Kõrvalmajja kolivad kaks (mitte gay) poissi, läikivate silmadega siiras ja sõbralik inglane ja 26 aastane psühholoogiadiplomiga veits umbusklik ja ülbem ameeriklane. Reisivad pikemalt ringi peale 2 aastat töörügamist Lõuna-Koreas (lastele inglise keelt jne). Rumm ja õlu ning 3000 looga ipod sõbraks, teemad religioonist ja psühholoogiast muusika ja Arnoldini (come on, that's my governor! :)
Usa poiss tegi firma, võttis laenu ja ostis korteri, kihlus ja kui kõik pekki läks, tuli Koreasse, kus enamlevinud surma põhjus pidi muuseas olema "fan death" (ventikas imeb toast kogu õhu ära ja inimene kooleb surnuks) ja kus inimesed siiralt usuvad, et kimchi aitab absoluutselt kõikide potentsiaalselt surmavate hädade, sh. seagripi korral..
Öölaevaga 2 kordsetel koikudel äikesepilvede kiuste Bohol'ile, Nisa Traveller's Inn on sõbralik ja puhas, aknata roheline kuubik-tuba on palav nagu põrgu.
Linn on hektiline ja tossune, samas lahe. Sõidame kohalikke turismiatraktsioone vaatama- shokolaadimäed, phähh..
Ma olen räigelt väss ja tüdinenud, miski ei aita peale pika une (kaua selle palavusega muidugi magada saab.. toas on 1 ventilaator ja 2 kitsast voodit- ainuke helge hetk on siis kui ventikas sinu voodi poole puhuma juhtub).
Veedame Tagbilaranis rohkem aega kui mõtet oleks, aga mõnikord pole pideval liikumisel mõtet. Võtame rahulikult ja jaksame jälle.
Sõime megahead kana-nuudlit, jõime 7 kroonist (!!!) 350cl rummi kristlike noorte keskel püha kiriku ees pargis (vana hea kokakoola purk). Mängime ohtralt kaarte ja mõtleme välja uue marsruudi- Palawan! (thanks to my weather forecast surfing skills :)
Lennupiletid taskus veedame veel 3 päeva Alona beach'il, mis on Filipiinide suht tuntud turisti-spot (kallis ja suht mõttetu), toit on hea ja jõuan läbi lugeda 4 kohalikku moeajakirja (enamik edukatest naistest on seal seotud piruka või pagariäriga, hinnas on ka valgendavad ilutooted, appii).
Hents paneb kohalikega hullu- õlu, rummi ja paadimeestega kluppi, omavahel oma parimaid jota dance-moves'e gruuvima. Vahepeal on vaja ka hotellitoast raha juurde võtta, et peale väsitavat pidutsemist keha kinnitada.. jaa, ma ei saanud silmatäitki magada. jaaa.
Kohalik bänd Sacrifice (laulja: there cannot be success without sacrifice :) mängib peamiselt soovilugusid Linkin Parkist ja GNR-st James Blunti imalate geihelideni. Peale 8ndat lugu ma enam ei suuda.
Peale väga kuumi hetki Ocean Jet'i pardal (ka täiesti liikumatult seistes on võimalik julmalt higistada), jõllitavat vanakooli rokipeer-sakslast, ta kentsakat kamraadi ja imeilusat päikeseloojangut oleme taas Cebu's. Kukuk's ja megahea supp ja curry, ekslemine öistel kõrvaltänavatel, sh. massiivne vaeste meeste mitmekordne seinte ja katuseta puitlobudik-elamu..kriipi) kirikud, lõbubaarid ja quarter pounder enne maga minekut. Nähtud.
No comments:
Post a Comment