Ko Tao- Ko Phangan- Bangkok- kodu

Krabist sõitsime Surat Thanisse, kust edasi huvitava puust öölaevaga (suur tuba puupüsti täis inimesi imekitsatel madratsitel üksteise kõrvale surutud- sel magad 8h, kuni laev hommikul saarele jõuab), kus minust ühel pool norskas purupurjus venelane, kes vahepeal minu kätt kukkus limpsima, nii et ma kiirelt teisele poole Hentsu, mingi suht ohutu soome poisi kõrvale kolisin..
Ko Tao on lahe pisike saar, ilusad rannad, vesi, loodus.. tshill noh. Rannabaaride osas on vist Tai puhul kõige enam vaeva nähtud- õhtuti on baarid toodud randa, lahedad värvilised tuled, küünlad ja hea muss + muidugi väga hea söök, jook.. Mugavuse ja nautimise osas on nad suurepäraselt leidlikud ning kõik see teeb tasa ka selle mõttetu ahnuse (hinnad on tobedalt ja põhjendamatult kõrged), aga mis sellest. Olime Ko Taol vaid 3 päeva- sõitsime rolleriga järskudest mägedest üles alla (või noh, Hents sõitis, mina muudkui vantsisin mäest üles, sest koos ta meid üles enam ei vedanud), leidsime ülilaheda pisikese rannakese (freedom beach), mille kõrvalasuvast reaggebaarist hea muss päikse käes logelemise taustaks väga hästi sobis ja otsisime kohti, kuhu kunagi rikkana ööbima tulla.. :)
Ko Phangan on ikka meeletult popp turistikas, mida mõjutas veelgi enam selsamal nädalal toimunud full moon party. Ma isegi mõistan tai inimeste tüdimust ja ahnustki, kujutades ette, kuiväga mind ikka rõõmustaks kui minu kodusaar on aastaringselt turiste puupüsti täis, kes ikkagi üsna ülbelt "meil on raha, meie maksame" ja samas tüütult (tingides iga võimalikkugi odavat toodet või teenust pahaselt allapoole) võivad käituda. Teiselt poolt ei õigusta see siiski petmist ja lambist nt. hindadele mingisuguste summade juurdekirjutamist, mida sa oma närvide huvides isegi suure osa ajast ära maksad.. (muidugi pragasime seal nendega üsna tihti, aga ega vahet pole ja tegelikult mul sellest lisatud 7-8 kroonist hea toidu puhul kahju ka pole).
Bungalo saime mäeveerele..suure terrassiga, kõrgele, vaatega lahele.. ilus! Muretsesin endale mõnna kollase madratsi, millel päeval tõsist tööd tegin (päevitamine pole absull naljaasi!) ja õhtul meie verandal vedelesin ;)
Käisime full moonil ka- hull rahvamass üsna väiksel rannal möllamas, kõik baarid oma mussi põhja keeranud (mega võimud-kõlarid sinna veetud muidugi).. huvitav oli! Ma läksin miskipärast aina kainemaks ja vaatasin seda kõike lihtsalt huviga. Hents nautis seda nats suuremal määral ;)
Jah, päevitamine ei ole lihtne tegevus. Peale tulutuid piinarikkaid higiseid tunde kuuma päikese käes tegi Hents mulle ettepaneku investeerida kookoseõli pudelisse, mida ma ka kohe tegin ja siis läks asi juba hulga libedamalt. Kuigi tegelikult, ega peale 3 kuud pealage kuumutava päikese käes ei viitsi seda veel eraldi võtta ja nats tüütab ikka ära ka!
Bangkokki oli hea jõuda. Esimene öö nii hea enam polnud. Jah, kõige rohkem on kahju piltidest! Haiged värdjad (loodan, et elu pole neile kerge ja karma armu ei anna).
Viimased päevad olid jällegi töised- pabereid korda ajades (lollid taksojuhid ei mõika seda linna ikka üldse ja immigratsiooniamet on päris lahe bürokraatia), toredat eesti aukonsulit ja tema asjalikku sekretäri kohates, shopates ja pakkides (kuskil 15 minti enne toast välja chekkimist jooksis Hents veel ühte seljakotti ostma..) ja koju lennates.
Sürr värk. Siin pole mitte miski nagu muutunud. Aga kuskil meie sees on küll. Nii diip :)
Kõige lahedam reis oli ja Hents vaieldamatult maailma parim reisikaaslane! Ajee ;)