Vaikesed Gili saared

Oleme jalle tagasi Balil.. see on juba nagu kodu. Eriti vaheldusrikkad me ka ei ole, peatume yhes-samas kylalistemajas (kus hetkel pole tormide tottu paraku elektrit..)
Yle-eelmisel nadalal soitsime hirmus pikaldase ferryga (5 tundi istu mingis roostetavas kynas, oma koti otsas ja pyya vahelduva eduga lugeda-magada-suhelda mingite kohalikega, kes arvavad, et saad taiesti suureparaselt aru, mida nad sulle indo keeles seletavad).
Lomboki saar jattis vaga hea mulje, suured suured maed ja vulkaanid, kaetud roheliste vaga lopsakate dzunglimetsade ja varviliste poldude, vanade traditsiooniliste kyladega.. ponev koht, kuhu kindlasti peaks tagasi minema, kuid kus on hetkel ysna raske reisida, kuna mussoon toob igapaevaselt tugevaid torme ja paduvihmu, mis viib minema teid, isegi kylasid..
Lombokilt soitsime aga lahedalasuvatele saartele, mis on Indoneesia yhed tshillimad.. Koige suurem- Gili Trawangan, on absoluutselt tshill-savu-mushroom saar, kus on eriti lahedad pikkade lokkis juustega kohalikud poisid, kes on absull kogu aeg pilves, peavad oma soogi-ja oobimiskohti, myyvad seeni, popsu ja koike muud (valmistadest nendest muidugi koikvoimalikke toite-kokteile jne).
Kuna millegiparast nad otse randa eriti bungalosid ehitada ei taha, tuli natuke otsisida, et minu synnkas lahedasse kohta kolida- tanu yhele meeldiva valimusega pikajuukselisele kohalikule (Rafael) yyrisime 150.- (krooni) eest endale pohimotteliselt kahekordse maja, koos aia ja superlaheda valivannitoaga.. Synna oli lahe, kokteilid eriti meeldivad ja tuju roomus (suured tanud onnitluste eest!).
Saarel oli palju vaga monusa atmosfaariga baare ja tshillamiskohti, rand oli ka enam-vahem (nats tumedamat liiva, mis paikese kaes vaga kuumaks laheb) ja tugevad hoovused, aga mulle meeldis seal holjumas kaia :)
Moned paevad olime seal, siis soitsime teisele, natsa vaiksemale Gili Air saarele, kus rahulikum ja vaiksem.. noh, isegi liiga v-olla.. Yldiselt kulusid paevad lugemise, soomise, jalutamise tahe all. Joululaupaeval sadas ysna monusalt vihma, nii et me laksime poodi, ostsime pudeli kohalikku rummi, koolat ja energiajooki, millest segasime ambrisse kokku yhe eriti hea koksi ja ylejaanud ohtu laks juba vaga libedalt (oioi kui head kala soime ja hiljem mingis lambi-metsavahelises baaris trallisime ;)
Nyyd oleme siis tagasi siin ja lausa jargmise nadala lopuni, mil lendame edasi Malaisiasse.
Kuna viimastel paevadel on meeletud tormid-paduvihmad siit yle kainud, pole randa saanudki, mis hetkel ka taies ulatuses mingit mere poolt kaldale uhutud sodi tais (puujuurikaid, kande, sodi ja prahti.. ysna masendav vaatepilt), aga seal kaivad tugevad koristustood ja tana on paike juba soe-soe..
Eile oli tsunami aastapaev, ohtul voodis seda hullumeelset tormi ja merd kuulates tekkis natuke kohe tunne kyll.. tana lugesin kohalikust ajalehest, et Jaava saarel suured mudalaviinid teed ara viinud ja kylad enda alla matnud, nii et mussooni ajal siin paris igale poole minna ei tasu, sest loodus on ikka vaga voimas ja ettearvamatu.
Ok, nyyd lahen aga poest ostetud puuviljahunnikut narima (kollased-punased arbuusid, rambutanid, salakid, dragonfruit, papaia... mmmmmm!)
Paikest ja ilusat rahulikku jouluaega!

Maluku, Banda saared

Kuna ei hakanud topelt sama juttu kirjutama, saadan Hentsu kirjutatu, monede omapoolsete lisandustega. Sain paar pilti ka saadetud, loodan, et saite katte :)
Maluku ja Banda saared, 26.11-13.12
Yle pika aja jalle netis. Joudsime eile Maluku saartelt tagasi. Paris lahe vark peab mainima, pildid ka seal tehtud. Sinna saamine ja sealt ara tulemine oli ysna takistusterikas, kord ei lainud laevad, kord laksid lennukid katki jne, aga see kaib indoneesias trippimise juurde suht tihti. Balilt lendasime pealinna ja no keskusesse Ambonisse (pmtslt sama nagu Port Blair Andamani saartel ehk suht kararikas, saastatud ja hektiline linn- K.) ja seal ootasime moned paevad (viis paeva, iga paev kaisime lennufirma kontoris ja pyydsime end kuidagi lennule bookida.. eiei, lennuk full! Lopuks pead ikka ise uusi lahendusi valja motlema- pakkusime siis neile lopuks, et aga kui me lennujaama lahme hommikul? Ja siis saimegi hopsti-piletid.. Nad motlevad koik siin vaga vahehaaval ja yheplaaniliselt K.), et saada lennukiga edasi Banda saartele. Ambonis oli paar turisti ja yks lahe "tour guide" (noh, tglt polnud seal eriti mingeid tuure motet teha..) kelle nimi Aristoteles. Tshillisime seal koik koos ringi, soime ja Hents kais Ariga isegi karaokebaaris laulmas.. uuu, romantiline :) K.
Trippisime siis seal Banda saarte vahel ringi, iga paev hommikust ohtuni soime kala (ja riisi. Palju palju riisi! K.:) ja snorkeldasime palju.
Banda saared asuvad yhe vulkaani ymber, mille otsast on paris age vaade saartele (Hents vinnas ennast sinna otsa yhel hommikul..K.) ja ymberringi on paris sygav labipaistev sinine meri. Banda saared on huvitavad ja ilusad (nn spice islands, kus kunagi kais suur soda hollandlaste-inglaste-portugaallaste vahel, kuna seal kasvavad nutmeg-muskaatpahklid ja nt. nelk jm. vyrtsid), siiamaani on saartel pysti erinevad hollandlaste poolt ehitet kindlused. Valdavaks usundiks Indoneesias on islam, kohati ka hinduism ja kristlus. See tekitab kohati ka mitmeid konflikte- moned aastad tagasi olid nii Ambonis kui Bandal rahutused, millest esimeses poletati ikka hulganisti maju maatasa ja plahvatasid pommid.. Banda rahutuste ajal aga killiti seal elutsenud hollandlane.. nii et hollandi inimestel tuleks olla vast ettevaatlik :) K.

Kui mone saare pealt rannast snorkeldama lahed siis mingi hetk kaob korallipohi jarsku alt ara sygavikku, nagu veealune kalju.. paris synge. Need saared randade poolest eriti ei hiilga (kaib yldiselt kogu Indoneesia kohta suht, kuna liiv on tihti jamedateraline ja monikord yldse musta varvi (vulkaanide teema) + see et Indoneeslased suhtuvad merre kui prygikasti isegi rohkem kui Indialased), aga vahest voib leida paris vingeid pljaazhe.

See prygi teema on siin taiesti kasitletamatu ja vajaks ikka tugevat uut systeemi, mida lastele juba pisikesest peale opetataks. Istud imeilusas rannas vee aares ja sinust voib ujuda mooda absoluutselt mida iganes.. Inimesed koguvad oma paevase sodi kokku ja viskavad vette. Normaalne! K.
Aga veealune elu on eriti-eriti kirev ja varviliste korallide vahel ujub ringi palju erinevaid, kohati ysna veidraid kalu. Seal olid 2 soome tyypi kes elasid Bandadel mingi 3 nadalat ja pyydsid iga paev harpuuniga kala, mille kohalikele maha myysid, et jargmiseks paevaks jalle paati rentida.. systeem!. Aga turiste kaib Malukus yldiselt suht vahe (peale meie oli seal umb. 5 inimest), ilmselt selleparast, et sinna on ysna keeruline saada, ega tundu et see hakkaks niipea vaga muutuma, mis hoiab seda kohta massidest suht puutumata. Saartelt tagasi Balile tulek oli ka true Indonesian style a'la ainukese lennuki mootor noudis parandamist e. lend jai ara, kiirelt orgunniti ennast mingi vaikse puust laeva peale, mis joudis keset ood kuskile teisele saarele (labi aikesetormide, ilma yhegi tuleta, raadiosaatjatast raakimata), millelt 3 lylilise transpordisebimisega jouti lopuks 5 minutit enne lennu valjumist lennujaama ja kuidagi ime labi lennu peale, mis oli juba valja myydud. Huh! :)
Nyyd oleme tagasi Balil veel moneks paevaks ja siis soidame edasi Gili saartele synnaks, jouludeks ja aastavahetuseks. 7. jaanuaril lendame Kuala Lumpuri ja vaatame veits Malaisias ringi ja lopus jouab veel korra paariks nadalaks Taisse ka. Muidu koik ikka tibens, ilm on meid vaga hasti kohelnud (pole nagu aru saanud, et mussoon oleks..vahepealsed vihmad on vaga teretulnud jahutus K.), road-puuviljad on maitsvad, aeg-ajaline olu on monusalt jahe, kere katab veits teist tooni nahk ja monus on!